Talvine energialaks

Kas leidub veel kedagi peale minu, kes tahaks talvel end kerra keerata ja kevadeni talveunne jääda? Väiksena oli talv mu lemmikaastaaeg. Nüüd aga, mida vanemaks ma saan, seda soojalembesemaks muutun.

Esimene lumi on alati eriline ja soojad jõulud pole õiged jõulud. Vähemasti minul ei teki soojas jõulutunnet. Pärast pühadeaega, uue aasta alguses, poleks mul aga midagi selle vastu, kui õues oleks nii umbes 20-25 plusskraadi. Selle asemel tuleb hoopis veel mitu kuud külma ja lund üle elada. Viimastel aastatel kipuvad sügiskuud sügise kohta võrdlemisi soojad olema ja jõulud lumevaesed. Tõeline külm talv ja lumi saabuvad hoopistükkis uue aasta esimesel poolel.

Ma ei salli sõna ’kaamos’, ilmselt selle tõttu, mida ta esindab. Kui külmal ajal mõni ajaleht või ajakiri lahti lüüa või näiteks hommikul tööle sõites raadiot kuulata, räägib keegi kuskil ikka sellest, kuidas talvekaamosega võidelda. Eesti talv ja kaamos käivad käsikäes – kes neid suudaks lahuta. Kindlasti ei ole me ainsad, kes talvekaamose all kannatavad, aga oma mure on ju ikka kõige lähem. Kui kella kolmest-neljast läheb kottpimedaks ja isegi päevaaeg on pime ja hall, on masendus kerge tulema. Teisalt on hoopis teine lugu, kui südatalvel üürikesel valgel ajal päike välja tuleb. Kohe on rõõmsam olemine.

Kuivõrd me seda ise adume, päikesevalguse puudus ja külm kliima mõjutavad meid kõiki. Vahel näen aknast tervisesportlasi koerailmaga terviserajal silkamas. Mõned on kohe sellised tublid. Tean omast käest, et mida külmem ja halvem ilm, seda vähem ma tahan oma nina soojast toast välja pista. Tahaks hoopis teki all istuda ja sooja teed lürpida ning mõnusat raamatut lugeda või filmi vaadata. Energiat kipub ka vähem olema kui soojemal aastaajal ja tujugi pole nii rõõmus kui võiks olla.

Vaatamata usinale energiatalletamisele tahaks süüa ikka. Ja mina isiklikult tahan talvel süüa rohkem ning toekamaid toite kui suvel. Palavas kliimas tahaks hoopis palju juua ja ainult midagi väga kerget süüa, värskest salatist ja veest täiesti piisab, mahlased puuviljad on samuti oma kohal. Suure jäätisefännina võin ka kibekülmaga jäätist süüa, kuid siingi mängib aastaaeg oma rolli. Suvel lähevad kaubaks pigem sorbetid ja mahlajäätised, kerged ja puuviljased. Talvel eelistan plombiire ning valin pigem šokolaadi-, karamelli- või vanillimaitselise jäätise.

Ilmselt peavad paljud meist talvel natuke rohkem vaeva nägema, et olla rõõmsad, energilised ja aktiivsed ning põgeneda selle kurikuulsa kaamose eest. Kindlasti on paljudel selleks ka oma võtted olemas, eks igaüks teab ju ise kõige paremini, mis tema puhul toimib.

Regulaarne ja tasakaalustatud toitumine on loomulikult olulised igal aastaajal, ent võivad eriti kasulikuks osutuda talvel, mil iseäranis pühade ajal on saadaval rohkelt rasvaseid ja kaloririkkaid toite. Kindlasti oleks ahvatlev tervisliku toidu asemel mõni pühademaius põske pista, kuid see ajab vaid veresuhkru kõrgeks, mille tagajärjel vähenevad tähelepanuvõime ja erksus ning energiatase. Seetõttu ongi nii oluline jääda regulaarse ja tervisliku toitumise juurde, mis stabiliseerib veresuhkrut.

Kindlasti ei tasu hommikusööki vahele jätta. Sageli kurdetakse, et hommikul ei ole isu ning loobutakse hommikusöögist täielikult või asendatakse see vaid tassi kohviga. Tervislik hommikusöök annab aga pikaks ajaks energiat ja täiskõhutunde ning varustab keha oluliste toitainetega, mis aitavad nii kehal kui ka ajul tõhusamalt toimida kogu päeva vältel. Lisaks on kehal aega hommikused kalorid päeva jooksul ära kulutada, erinevalt hilisõhtustest, mis võivad hakata koguni und segama ja muudavad seetõttu hoopis väsinumaks. Meie eesmärk oli hoopis talvel energiast pakatada.

Alkoholiga võiks pausi pidada. Alkohol võib samuti unekvaliteeti mõjutada ja dehüdratsiooni põhjustada, mille tagajärjel energiatase langeb. Sel põhjusel proovige kindlasti oma alkoholitarbimist vähendada, eriti just õhtul. Tõenäoliselt tunnete isegi end väsinuna ka pärast korralikku ööund, kui olete eelmisel õhtul palju alkoholi tarbinud.

Vältige dehüdratsiooni, sest janu võib maskeeruda väsimuseks: isegi kerge dehüdratsioon võib tekitada väsimustunnet ja loidust. Selle vastu aitab rohke vee tarbimine päeva jooksul. Kellele paljas vesi ei maitse, võib sellele maitset lisada näiteks kurgi, sidruni ja ingveriga. Kohviga peaks see-eest piiri pidama. Kuigi kohv ja tee on looduslikud stimulaatorid (on olemas tõendid nende virgutava toime kohta), siis juhul kui tunnet end väsinult, võivad need teie energiataset negatiivselt mõjutada. Sellisel juhul võiks otsustada mõne teise joogi kasuks, et kehale vajalikul määral vedelikku pakkuda.

Sugugi mitte vähem oluline ei ole füüsiline liikumine. Aktiivne eluviis aitab põletada kaloreid ja parandada vereringet, mis omakorda võib tõsta energiataset. Ideaalis võiks saada vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega koormust viis või rohkem korda nädalas. See suurendab ka endorfiinitaset, mis viib meeleolu tõusuni.

Soovin kõigile energilist ja rõõmsat talveaega!

Oma arvamust jagas Liis Pesur

Allikas: https://www.hellomagazine.com/healthandbeauty/2017110243662/tips-boost-energy-levels-winter-motivation/