Seedimine korda!

Reisimine inspireerib mind, väga mitmel moel. Muu hulgas ka kirjutama, isegi terviseteemadel. Viimati reisil olles meenus, et sageli kaasnevad reisimisega kõhuhädad. Ühel läheb kõht reisiärevusest nii kinni, et terve nädalapikkuse reisi jooksul pole tualettruumi asja, teisel läheb kõht uusi, harjumatuid toite süües hoopis lahti. Ise kuulun pigem esimesse kategooriasse, mitte ainult reisil olles, vaid ka koduses Eestis igapäevaelus. Seetõttu ma lausa naudin seda, kui võõrad toidud panevad kõhu korralikult läbi käima. Sellest mõttekäigust ajendatuna tekkis soov uurida, mida soovitatakse süüa või mitte süüa, et seedimine korras oleks.

Teoreetiliselt peaksime olema suutelised seedima peaaegu kõiki toite, mida sööme. Paraku tähendavad muutused toiduainete töötlemises ja valmistamises (näiteks praadimine), rääkimata muutustest eluviisis (valdavalt istuv eluviis) seda, et meie kõht ei reageeri alati hästi kõigele, mida sööme. Parem oleks teatud toiduaineid, näiteks rasvast liha, pigem vältida, et kõhtu mitte ärritada. Õnneks leidub ka toiduaineid, mis võivad seedimist kergendada.

Loomulikult peaks igaüks ise oma keha mingil määral tundma ja teadma kas või katse ja eksituse meetodil saadud tulemuste põhjal, millised toidud talle sobivad ning millised mitte. Tavaliselt annab keha sellest ka ise märku ja saame ainuüksi enesetunde põhjal aru, milliseid toiduaineid meie organism hästi omastab. Kellel on mingi toiduaine talumatus või allergia, peaks vastavaid toiduaineid mõistagi vältima.

Mille söömist tasuks vältida, et seedimine oleks korras?

Väga rasvased ja praetud toidud võivad kõhtu koormata ja kõrvetisi põhjustada. Inimesed, kel on ärritunud soole sündroom, peaksid kindlasti kõrge rasvasisaldusega toiduainetest, sealhulgas võist ja koorest, hoiduma, sest nende tarbimise tulemuseks võivad olla seedeprobleemid. Kõrvetisi võivad põhjustada ka väga vürtsised road, seega tasub pisut suurema kaarega käia mööda näiteks tšillipiprast. Siinkohal tasub aga jällegi tähelepanu pöörata just oma kehale – kes on harjunud tulisemaid toite sööma ja teab, et tema kõhtu see ei ärrita, lasku aga hea maitsta.

Me kõik vajame kaltsiumi, mida on lihtne saada piimatoodetest, nagu piim ja juust. Laktoositalumatutel võivad need aga põhjustada kõhulahtisust, gaase, kõhuvalu ning krampe. Laktoositalumatus on tänapäeval üsna levinud probleem, mis tähendab seda, et inimese organism ei suuda laktoosi (piimas leiduvat suhkrut) lagundada ega omandada. Ütlematagi on selge, et sellise diagnoosiga inimestel tuleks piimatooted oma menüüst välja jätta. Õnneks on praegu juba üsna laias valikus laktoosivabu piimatooteid saadaval.

Alkohol lõdvestab keha, ent võib samuti kõrvetisi kõrvetisi põhjustada. Suur kogus alkoholi võib isegi kõhulahtisust ja krampe tekitada. Tasub ära märkida, et mõõdukas kogus alkoholi ei tohiks üldjuhul probleeme tekitada, kui teil just ei ole probleeme seedeelunditega. See, mida keegi mõõdukaks koguseks peab, on muidugi suhteline. Hea oleks vast juhinduda niinimetatud „üks klaas veini päevas“ reeglist, ehk et mitte tarbida üle ühe alkohoolse joogi päevas. See nõuanne ei kehti ainult alkoholilembidele. Varasemates artiklites käsitletud tee-, kohvi- ja karastusjoogifännidel tuleks ka oma lemmikrüübetega piiri pidada.

Mida siis tuleks süüa, et kõht oleks korras?

Kui juba liha süüa, siis võiks valida väherasvase liha ja kala, näiteks kana ja valge kala – need lähevad alla palju kergemini kui tugev praad. Neid ei seostata ka suurenenud käärsoolevähiriskiga, erinevalt tunduvalt rasvasemast punasest lihast. Samuti on soovitatav liha, aga ka muud toitu, pigem grillida kui praadida.

Täisteratooted, nagu näiteks täisteraleib, kaer ja pruun riis on head kiudaineteallikad, mis soodustavad seedimist. Täisteratooted tagavad pikemaajalise täiskõhutunde ja alandavad kolesteroolitaset, kuid tarbitavat kogust tuleks suurendada tasapisi, vastasel juhul võivad tekkida kõhupuhitus ja -gaasid.

Banaanid aitavad ravida kõhulahtisust, taastades elektrolüütide taset, ning sisaldavad palju kaaliumit, mis aitab hoida vererõhu kontrolli all. Rusikareegel on, et päevas võiks süüa vähemalt ühe banaani. Teine hea puuvili on õun. Õunad sisaldavad kasulikke baktereid ning on suurepärased A ja C-vitamiinide, kaaliumi- ja fosforiallikad. Kõik need aitavad parandada seedetrakti tervist ja tagavad soolestiku normaalse toimimise. Nimekirja võiks lisada veelgi puuvilju, näiteks kiivid, mustikad ja papaia, kuid õunad ja banaanid on ilmselt kõige tavalisemad ja hõlpsamalt ning soodsamalt kättesaadavad.

Samuti võiks ära märkida mitmed juurviljad. Kurk, tomat ja porgand on ilusad, värvilised, kodumaised ja väga kasulikud. Tänu kõrgele magneesiumi- ja kaaliumisisaldusele on tomatid üleüldse väga tervislikud ja kasulikud, mitte ainult kõhule head. Tomatid sisaldavad palju mineraale ja toitaineid nagu lükopeen, mis aitavad seedimist soodustada. Porgandite söömine on teatavasti silmade tervisele hea, ent nad on kasulikud ka seedimisele, kuna sisaldavad palju kiudaineid ja antioksüdante, mis on seedetrakti tervise seisukohalt tähtsad. Kurgid aga sisaldavad lisaks kiudainetele ka toitaineid ja mineraale, nagu kaltsium, foolhape, C-vitamiin ja erepsiin, mis on väga mõjus seedimise soodustaja.

Lisaks eelnimetatutele leidub hulgaliselt teisi nii seedimisele kasulikke kui ka kahjulikke toitaineid. Igaüks peab leidma oma lemmikud nende hulgast, mis on talle kättesaadavad, ning usaldama oma kõhutunnet (või arstitädi) selles osas, mis on tema tervislikust seisukohast lähtuvalt kõige sobivamad ja kasulikumad.

Oma arvamust jagas: Liis Pesur

Allikad: http://www.health.com/health/gallery/0,,20551987,00.html#high-fat-and-fried-food, https://timesofindia.indiatimes.com/life-style/health-fitness/diet/20-best-foods-for-good-digestion/articleshow/17853799.cms