Ood oliividele

Oliivid näivad olevat armasta-või-vihka puuvili. Sageli ka “esmalt vihkan, seejärel õpin ajapikku armastama” puuvili. On üsna tüüpiline, et lastele oliivid eriti ei meeldi. Välja arvatud ehk näiteks Kreeka põnnid, keda õpetatakse juba maast madalast koos emapiimaga neist mangode, kirsside ja virsikute sugulastest lugu pidama. Ise kuulun selle seltskonna hulka, kellele on täiskasvanuna oliivid vägagi meeldima hakanud. Teisalt tean ka mitmeid, kes ei ole kunagi oma vastumeelsusest üle saanud ega ilmselt saagi. Meeldib või mitte, oliivid on igal juhul väga kasulikud. Sellepärast pühendangi käesoleva artikli neile.

Oliiv on väike puuvili, mis kasvab oliivipuu otsas. Oliivid kuuluvad luuviljaliste hulka ja on suguluses lisaks varem nimetatud mangodele, kirssidele ja virsikutele ka mandlite ning pistaatsiapähklitega. Osad ebaküpsed oliivid on rohelised ja muutuvad valmides mustaks. Teistel säilib roheline värvus isegi täiesti küpsena. Oliivides sisalduvaist tervislikest rasvadest toodetakse neitsioliiviõli, mis on oluline komponent äärmiselt tervislikus Vahemere dieedis.

Toitumisalane teave

Oliivid sisaldavad 100 grammi kohta 115-145 kalorit või siis umbes 59 kalorit 10 oliivi kohta, arvestades ühe oliivi kaaluks 4 grammi. Üks keskmine oliiv kaalubki 3-5 grammi. Nad koosnevad 75-80% ulatuses veest, rasvasisaldus jääb vahemikku 11-15%; lisaks sellele sisaldavad nad 4-6% süsivesikuid ning vähesel määral valku.

Kõrge rasvasisalduse tõttu on oliiv mõnevõrra ebatavaline puuvili, kuid 74% sellest rasvast on oleiinhape, mis on monoküllastumata rasvhape ja seda seostatakse mitmete tervise kasuteguritega, sealhulgas näiteks põletikuvastane toime ja vähenenud südamehaiguste risk. Oleiinhape on oliiviõli peamine komponent.

Vitamiinid ja mineraalid

Oliivid sisaldavad mitmeid vitamiine ja mineraale, millest mõned on lisatud töötlemise käigus.

E-vitamiin: Kõrge rasvasisaldusega taimsed toidud sisaldavad tavaliselt kõige rohkem seda võimsat antioksüdanti.

Raud: Mustad oliivid on hea rauaallikas. Raud on oluline punastele verelibledele, mis transpordivad hapnikku kopsudest kehasse, hemoglobiini moodustamiseks.

Vask: See oluline mineraal puudub sageli lääne dieedis. Vasevaegus võib suurendada südamehaiguste riski.

Kaltsium: Organismis kõige rikkalikumalt esinev mineraal. See on oluline luude, lihaste ja närvide funktsioneerimisel.

Naatrium: Oliivid võivad sisaldada suures koguses naatriumi, kui nad on pakendatud soolvette.

Kui palju oliive oleks soovitatav päevas süüa?

Nagu ikka, on sellele küsimusele sama palju vastuseid, kui on inimesi. Igaühel on oma arvamus. Eks see on ka arusaadav – me kõik olemegi erinevad, meie kehad ja elustiilid on samuti erinevad. Kõik inimesed ei vaja kõiki toitaineid ega vitamiine täpselt ühepalju.

Olen kunagi kuskilt kõrva taha pannud, et päevas tuleks ära süüa 3 oliivi, saamaks kätte kõike kasulikku, mida neil pakkuda on. See oli küll juba ammu ja enam ei meenu, kust selline informatsioon pärineb, kuid meeles on ta tänini. Kodukapi varudes alati oliivipurki ei leidu, seega päris igapäevaselt ma neid kolme kohustuslikku ei tarbi, kuid kui juba oliivide söömiseks läheb, siis püüan jälgida, et neid satuks hamba alla ikka vähemalt kolm. Ülemäära palju pole neid samuti hea süüa, sest nagu juba eespool mainitud, sisaldavad oliivid palju rasva.

Oma arvamust jagas: Liis Pesur

Allikas: https://authoritynutrition.com/foods/olives/