Magada on mõnus…

… ja mitte ainult mõnus, vaid lausa (häda)vajalik. Mäletan, kuidas nooremana mõtlesin, milline ajaraisk on magamine. Mida kõike saaks selle ajaga peale hakata, mille me lihtsalt maha magame! Kui nüüd päris aus olla, siis enamjaolt muidugi ärkveloldud öötundide arvelt midagi asjalikku tehtud ei saanud.

Tegelikult mängib uni olulist rolli hea tervise ja elukvaliteedi juures, seda terve elu vältel. Piisav, kvaliteetne uni õigetel aegadel tagab parema vaimse ja füüsilise tervise ning isegi ohutuse. See, kuidas inimene end ärkvel olles tunneb, sõltub osaliselt sellest, mis toimub siis, kui ta magab. Une ajal teeb keha tööd, et toetada aju korralikku funktsioneerimist ja hoida inimest füüsiliselt tervena. Laste ja teismeliste puhul aitab magamine kaasa nende kasvamisele ja arengule.

Unepuudus võib põhjustada kohest kahju, näiteks väsimusest tingitud autoõnnetuse näol, või avalduda pikema ajaperioodi vältel. Pidev unepuudus võib tõsta krooniliste tervisehäirete riski ning mõjutada mõtlemis-, reaktsiooni-, õppimis- ja töövõimet.

Kuidas uni tervist mõjutab

Mitmel viisil. Uni mõjutab näiteks südame ja veresoonte seisundit. Pidev unepuudus on seotud suurenenud neeru- ja südamehaiguste riskiga, samuti kõrgenenud vererõhu, diabeedi ja insuldi riskiga.

Unedefitsiit suurendab ka ülekaalulisuse riski. Uni aitab tasakaalus hoida hormoone, mis tekitavad näljatunnet (greliin) ja täiskõhutunnet (leptiin). Kui inimene ei maga piisavalt, siis greliinitase tõuseb ja leptiinitase langeb, mis teeb inimese näljasemaks, kui ta oleks puhanuna. Seetõttu kipuvad unepuuduse all kannatavad inimesed olema suurema isuga ning tarbima rohkem kaloreid. Teisalt avaldab unepuudus mõju inimese energiatasemele – väsinuna pole nii suurt motivatsiooni ega jõudu trenni teha –, mille tulemusena võib vöökoht paisuda, pidades meeles, et väsinuna kasvab ka isu.

Lisaks mõjutab uni seda, kuidas keha reageerib insuliinile – hormoonile, mis reguleerib veresuhkrutaset. Unepuudulikkus põhjustab tavalisest kõrgemat veresuhkrutaset, mis võib suurendada diabeediriski. Uuringud on näidanud, et neil, kes magavad vähem kui 6 tundi öö jooksul, on suurenenud risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Kehva und seostatakse veel depressiooniga. Hinnanguliselt 90% depressioonidiagnoosiga patsientidest kurdavad unekvaliteedi üle. Teisest küljest: need, kel on diagnoositud unehäired, nagu näiteks insomnia või obstruktiivne uneapnoe, kannatavad sagedamini ka depressiooni all.

Hea ööuni on järelikult tervise seisukohast äärmiselt oluline, vähemalt sama oluline kui tervislik toitumine ja trenn. Paraku segab lääne ühiskonnale iseloomulik keskkond loomulikku unemustrit. Inimesed magavad tänapäeval vähem kui varem, samuti on vähenenud une kvaliteet.

Jah lõunauinakule

Milline lasteaialaps oskab hinnata kohustuslikku uneaega? Ei tea, ei tunne selliseid. Vast ikka leidub mõni reeglit kinnitav erand. Seevastu leidub hulgaliselt täiskasvanuid, kes laseksid hea meelega päeval hetkeks silma looja. Mis on muide igati kiiduväärt idee.

Ma olen ikka juhtunud kuulma, et lõunauinak võiks olla pigem lühemapoolne, umbkaudu 20-30 minutit. Oluline on mitte väga kauaks magama jääda, sest see võib öise unerütmi sassi ajada. Asjasse süüvides avastasin, et eri pikkusega uinakutega kaasnevad erinevad tulemused, mis oli minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv.

Lõunaune soovitatav pikkus sõltub niisiis sellest, mida saavutada tahetakse. Lühike, paarikümneminutine unepaus aitab lõõgastuda ja puhata ning muudab ärksamaks, parandades tulemuslikkust ning vähendades vigade ja õnnetuste ohtu. 60-minutine uinak on hea mälule: aitab meelde jätta fakte, kohti ja nägusid, kuid ei virguta, vaid ärgates on hoopis uimane olemine, nagu vahetult pärast magamist ikka. 90-minutine uinak hõlmab aga tõenäoliselt juba tervet unetsüklit ja aitab kaasa loovusele ning protseduurilisele mälule, mis aitab omandada oskusi, näiteks rattasõitu.

Tuleb välja, et lõunauinakute tegemine on vaat et omaette teadus. Kellele pakub see teema huvi, võib internetiavarustest (tõenäoliselt ka raamatukogudest ja -poodidest) leida hulgaliselt informatsiooni alustades artiklitest teemadel millist tüüpi lõunauinakuid on üldse olemas, lõpetades tüüpiliste nimekirjadega, mis toovad punkthaaval välja siesta pidamise kasutegurid ja annavad näpunäiteid, kuidas oma lõunapuhkust kõige efektiivsemalt korraldada. Sel teemal võiks eraldi artikli – isegi raamatu – kirjutada.

Hea elu algab heast unest, seega tasub pingutada selle nimel, et ööuni oleks täisväärtuslik. Ja võib-olla teha aeg-ajalt (lasteaialapse kombel) ka väike lõunauinak.

Oma arvamust jagas Liis Pesur

Allikad: https://authoritynutrition.com/10-reasons-why-good-sleep-is-important/, https://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/sdd/why ,  http://lifehacker.com/how-long-to-nap-for-the-biggest-brain-benefits-125154666