Kuumalainest ja karastusjookidest

Euroopasse jõudnud kuumalaine Luciferi tõttu kannatavad mitmed Euroopa riigid põrgukuumuse käes. Eesti muidugi mõista nende hulka ei kuulu. Käesoleval hetkel aknast välja vaadates on taevas depressiivselt hall, vihma kallab kui oavarrest ja näib, et tuul tahab endaga kaasa viia kõik, mis ei suuda vastupanu osutada. Parematel päevadel on meeldiv sügisilm. Kuid keskendugem sellele, et kalendri järgi on meilgi suvi, ametlikult veel vähemalt poolteist kuud.

Mäletan viieteistkümne aasta tagust suvist koolivaheajareisi Itaaliasse. Juhtumisi oli Eestis sel ajal palav suvi, koguni 30+ kraadi. Itaalias oli veelgi palavam, minu mäletamist mööda 35+ kraadi. Süsimust asfalt oli tulikuum, jalad paistetasid üles ega tahtnud sandaalidesse ära mahtuda, higi voolas ojadena ja kurk kuivas nagu kõrbehädalisel. Keegi meist ei suutnud piisavat kogust vedelikku kaasa tarida ja nii tuli alatasa varusid täiendada. Ühelt tänavakaupmehelt sai ostetud jääkülm sidrunimaitseline Fanta – mitte just mu lemmikmaitse, kuid ajas asja ära. Ja nii saabus hetkeks paradiis maa peale.

Suvekuumuses ei ole midagi mõnusamat kui jääkülma magusamaitselist kihisevat märjukest kõrist alla kallata. Räägin siinkohal põhiliselt küll enda eest, sest kindlasti on palju inimesi, kes karastusjookidest suurt ei pea ning eelistavad end karastada hoopis klaasikese külma veega. Võib-olla on lugejate hulka juhtunud neidki, kes on kuulnud, et kuuma ilmaga võiks end jahutada hoopis sooja teed juues, ja seda ka teevad. Olen isegi neid tarkusesõnu kuulnud, kuid oma nahal on senini veel katsetamata. Kõlab lihtsalt loogika- ja mõistusevastaselt, et kuumast teest võiks kuuma ilmaga tolku olla.

Pean tunnistama, et ma isegi ei teadnud, et nii suur limonaadifänn olen. Eks lapsena ikka sai vahetevahel limpsi joodud kellegi sünnipäeval või jaanipäeval, väljas söömas käies või mõnel muul natuke erilisemal puhul, kuid õnneks polnud siis ega ole ka praegu harjumust karastusjooke niisama koju osta või teinekord poest käigupealt kaasa haarata. Küll aga olen märganud oma sõltuvusele kalduvat kiindumust kihisevate külmade ja magusamaitseliste mullijookide vastu kuumades maades rännates, kus on vaja ohtralt vedelikku tarbida. Püüan end veidi taltsutada sellega, et iga kord, kui ostan pudeli karastusjooki, ostan tasakaalustamiseks teise pudeli vett, ent eelistaksin veele siiski midagi maitsekamat.

Miks on karastusjoogid meile kahjulikud?

Usun, et pole palju neid, kes ei oleks kuulnud, kui kahjulikud on karastusjoogid. See teadmine paneb mul viimasel ajal aina rohkem südame kripeldama, kui olen järjekordse lonksu limonaadi joonud, ja tekitab soovi leida paremaid ja kasulikumaid alternatiive, ohverdamata sealjuures maitseelamust ja jäist jahutust.

Kindlasti on üks tuntumaid põhjuseid, mis teeb limonaadid kahjulikuks, nende üüratu suhkrusisaldus. Üks limonaadipurk sisaldab umbes 10 tl suhkrut. Selline kogus suhkrut, iseäranis vedelal kujul, tõstab järsult veresuhkrutaset ja põhjustab insuliinireaktsiooni kehas. Ajapikku võib see põhjustada diabeeti, kaalutõusu ja mitmeid teisi terviseprobleeme. Suure suhkru-, kofeiini- ja naatriumisisalduse tõttu see veetustab keha ning võib pikema aja jooksul koguni kroonilist dehüdratsiooni põhjustada. Kummaline, eks!? Sootuks vastupidine tulemus sellele, mida inimesed karastusjooke juues taotlevad. Tuleb välja, et janu leevendav efekt on vaid illusioon.

Eelnimetatud põhjustel on limonaadid kahjulikud ka hammastele. Suhkur on teadagi suur hambavaenlane ning kofeiini sisaldavad joogid võivad hammastele plekke tekitada ja värvimuutusi põhjustada. Olen kuulnud eksperimentidest, kus pannakse hammas mingiks ajaperioodiks Coca-Colat täis klaasi. On hirmuäratav, kui kiiresti hammas seal lihtsalt laguneb.

Paljud arvavad, et light versioonid nende lemmikutest karastusjookidest on kasulikumad kui tavalised, kuid see pole tõsi. Need sisaldavad kunstlikke magusaineid, mis võivad olla vaat et kahjulikumadki kui suhkur. Dieetlimonaadides kasutatakse suhkru asendajana aspartaami, mida seostatakse ligi saja erineva terviseprobleemiga, sealhulgas krampide, sclerosis multiplexiga, ajukasvajatega, diabeediga ja emotsionaalsete häiretega.

Tagatipuks ei ole limonaadil toitainete puuduse tõttu mingit toiteväärtust. Limonaad ei ole mitte ainult paljuski kahjulik, vaid sel puuduvad igasugused kasulikud omadused, mis võiksid halbu vähegi heastada. See on lihtsalt üks neist asjust, mille tarbimine teeb kehale vaid kahju.

Millega võiks karastusjooke asendada?

Eks kõige kasulikum oleks juua muidugi puhast vett. Ise olen viimasel ajal hakanud tõsiselt alternatiivide otsimisega tegelema, sest mulle meeldib, kui joogil on maitse.

Armastan ka erinevaid mahlu, eriti kui need on valmistatud küpsetest kohalikest puuviljadest mu enda silme all. Mahladega on aga see häda, et nad võivad üpris palju kaloreid sisaldada ja sobivad pigem vahepalaks kui janu kustutama. Eestis seda probleemi ei ole, sest esiteks ei ole meil poodides suurem asi puuviljavalik, iseäranis talvel, teiseks ei maitse paljud eksootilised puuviljad siin nii hästi kui päritolumaades ja kohalik puuviljavalik on samuti napivõitu, ning kolmandaks kipuvad puuviljad siin nii kallid olema, et arvestades kui vähe mahla ühest saab, ei raatsi neid kohe mitte mahlaks pressida. Pakimahladest ei hakka siinkohal rääkimagi, neid on kohati palju üldse mahlaks nimetada.

Mida siis üks janus kripeldava südamega limonaadisõltlane juua võiks? Variantideks on näiteks jäätee, mida võib juua maitsestamata kujul või teha oma soovi järgi pisut magusamaks, ilma et pärast üht klaasitäit peaks hambaarsti juurde aja kinni panema. Või segada näiteks puuviljamahla mulliveega, mis ei tohiks rahakotti sama suurt auku tekitada kui täispuuviljamahl. Üsna kergesti võib leida ka huvitavaid retsepte, kuidas ise kodus limonaadi valmistada, mis ei ole kahjulikud, erinevalt poes müüdavatest.

Tegelikult on täitsa palju võimalusi, kui natuke uurimistööd teha või loomingulisust üles näidata. Ja Eestis on õnneks hea lihtne – valdavalt paistab olevat selline ilm, et tahaks hoopis sooja teki sees kuuma teed lürpida, jälgides samal ajal aknast, kuidas kuumalaine asemel näib peagi jääaeg saabuvat.

Arvamust jagas: Liis Pesur

Allikad: https://wellnessmama.com/379/reasons-to-avoid-soda/,  http://lifehacker.com/5882031/what-are-some-tasty-healthy-alternatives-to-soda